Tänapäeva kiires ühiskonnas tuleb meil pidevalt olla sisemises valmiduses reageerida uutele olukordadele, inimestele, teha korraga mitut asja, olla ergas ja produktiivne kogu pika päeva. See esitab suure väljakutse meie aju rektsioonikiirusele ja ümberlülitusvõimele.
Kui me ei paku endale teadlikult puhkepause ning isegi sööme püstijalu kiirustades, siis on organismi ja psüühika kurnatus kerge tulema. Pikaajaline kurnatus võib viia läbipõlemiseni. Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab nii kehalisi kui psüühilisi vaevusi. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.
Stressi all kannatav inimene võib kergesti unustada, olla hajameelne ning tal võib olla raske keskenduda. Stressi tekitajaks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Just organismi ja psüühika aeglane kohanemisvõime tekitab ülepinge, mida tajume stressina.
Erinevad inimesed tajuvad väliseid muutujaid erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema.Väga suuresti määrab meie toimetulekuvõimet sisemine suhtumine ja tähenduse andmine esilekerkinud olukorra suhtes. Kas peame situatsiooni üle jõu käivaks või võtame seda kui huvitavat väljakutset?
Uuringute põhjal on tuvastatud, et inimesed, kes suudavad uutes ja kiiret ümberorienteerumist nõudvates olukordades suhtuda sellesse kui võimalusse kasvuks ja arenguks, tulevad kergemini toime stressiga ning suudavad läbipõlemist vältida. Need aga, kes muutuvates oludes leiavad, et nad on võimetud toime tulema, kes lubavad oma enesehinnangul langeda, nendel on ka lihtsam läbi põleda.
Stressi ei anna kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida ja leida meetodid, mis aitavad pinget tasakaalustada. Meetodid on igaühel erinevad, olgu nendeks siis looduses viibimine, sportimine, sõprade või perega mõnusalt aega veetmine, massaaž või psühholoogiga vestlemine. Igal juhul tuleb leida viis, mis aitab ümber lülituda ja päeva pinged endast maha raputada. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises:
- Esiteks – aru saada, mis reaalselt stressi tekitab
- Teiseks – omandada endale sobivad stressi leevendamise võtted ning anda endale teadlikult aega puhkuseks ja lõdvestumiseks
- Kolmandaks – tõsta stressitaluvust ja võtta teatud asju elus paratamatuse ning kasvuvõimalusena
Kristel Rannamees
Psühholoogiasuuna koolitustreener ja nõustaja