Konfliktid on inimsuhete tavapärane osa. Keegi pole meist nende eest kaitstud. Küsimus on pigem selles, kuidas õppida neid arukamalt lahendama. Võtmeks siinkohal on enda ja teise osapoole sügavamate tunnete ja nende all olevate ootuste mõistmine. Seetõttu võib treenida ennast läbi viie sammu neid märkama ja neile reageerima.
Sellest tulenevalt võiks esimeseks sammuks olla huvi tundmine teise osapoole sügavamate põhjuste vastu, püüdes mõista, miks üleskerkinud teema teisele nii oluline on. Isegi pealtnäha mööda minnes öeldud hukkamõistva lause taga on tavaliselt peidus sügavamad hirmud või vajadused, mille lahti rääkimisel võib kaduda vajadus teist uuesti rünnata või süüdistada.
Sellest tulenevalt võiks varuda kannatust ja lasta teisel lõpuni rääkida. Pausi tekkides võiks kuulaja teha lühikokkuvõte kuuldust. Tavaliselt tekitab see rääkijas automaatselt tunde, et teda on ära kuulatud ja mõistetud. See omakorda vähendab osapoolte vahelist pinget ning häälestab suuremale vastastikusele tolerantsusele ja mõistmisele.
Sellest tulenevalt tasub jääda viisakaks ja rahulikuks ning vältida hääletoonis irooniat, halvustamist või üleolekut. Inimesed on väga tundlikud hääletoonis sisalduvale informatsioonile. Hääletoon mõjutab omavahelist suhtlemist enam kui sõnad.
Seetõttu tasub küsida, millist lahendust näeb olukorrale teine osapool. Lahendusele keskendudes häälestub aju positiivsele kooskõlale ja seetõttu suudame kiiremini ületada tekkinud pinge. Samuti võib ise võimalikud lahendusvariandid välja pakkuda.
Isegi kui esmapilgul on raske näha osapoolte ühishuvi, siis enamasti on see siiski olemas. Tavaliselt tuleb selle leidmiseks korraks vaadata suuremat tervikut. Näiteks lapse veerandihinde üle vaidleva õpetaja ja lapsevanema kattuv huvi on lapse hea õppeedukus ja edasijõudmine koolis.
Psühholoogiasuuna koolitustreener