• Kui hakkasin end armastama, märkasin, et mu meel võib mind segada ja mind haigeks teha. Kui ühendasin selle oma südamega, sai mu mõttelaadist väärtuslik liitlane. Täna kutsun ma seda ühendust südametarkuseks. Charlie Chaplin
  • Kui arvad, et seiklus on ohtlik, proovi rutiini. See on surmav.
    Paulo Coelho
  • Take the first step in faith. You don’t have to see the whole staircase, just take the first step.
    Dr. Martin Luther King Jr.
  • People often say that motivation doesn’t last. Well, neither does bathing – that’s why we recommend it daily.
    Zig Ziglar
  • Ei ole olemas võimatuid unistusi, on vaid meie piiratud arusaam võimalikkusest. Beth Mende Conny
  • It is never too late to be what you might have been.
    George Eliot
  • Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.
    Albert Einstein
  • Me ei pea enam kartma argumente, vastuolusid või mistahes probleeme iseenda või teistega. Isegi tähed põrkuvad, ja nende kokkupõrgetest sünnivad uued maailmad. Täna ma tean, SEE ON ELU!
    Charlie Chaplin
  • Problems can never be solved by using the same pattern of thought which created them.
    Albert Einstein
  • Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie endi pärast. Või õigemini – sellest hoolimata.
    Albert Einstein
  • Maailma on võimalik muuta vaid seestpoolt.
    Eckhart Tolle
  • Parimad avastused elus tehakse väljaspool mugavustsooni.
  • Parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab vajaduse teineteise järele.
    Dalai Laama
  • One day everything will be OK!
  • You are limited only by your own imagination. Let it fly!
  • The only mistake that can truly hurt you is choosing to do nothing simply because you’re too scared to make a mistake.
  • Life is 10% what happens to you and 90% how you react to it.
  • Sometimes good things fall apart so better things can fall together.

5 sammu konfliktivabamate suheteni

KonfliktKonfliktid on inimsuhete tavapärane osa. Keegi pole meist nende eest kaitstud. Küsimus on pigem selles, kuidas õppida neid arukamalt lahendama. Võtmeks siinkohal on enda ja teise osapoole sügavamate tunnete ja nende all olevate ootuste mõistmine. Seetõttu võib treenida ennast läbi viie sammu neid märkama ja neile reageerima.

Konfliktsituatsioonides on enamasti mõlemal osapoolel tunne, et teda ei mõisteta.

Sellest tulenevalt võiks esimeseks sammuks olla huvi tundmine teise osapoole sügavamate põhjuste vastu, püüdes mõista, miks üleskerkinud teema teisele nii oluline on. Isegi pealtnäha mööda minnes öeldud hukkamõistva lause taga on tavaliselt peidus sügavamad hoiakud või hirmud, mille lahti rääkimisel võib kaduda vajadus teist uuesti rünnata või süüdistada.

Konfliktsituatsioonides on enamasti mõlemal osapoolel tunne, et teda ei kuulata lõpuni.

Sellest tulenevalt võiks varuda kannatust ja lasta teisel lõpuni rääkida. Pausi tekkides võiks kuulaja teha lühikokkuvõte kuuldust. Tavaliselt tekitab see rääkijas automaatselt tunde, et teda on ärakuulatud ja mõistetud. See omakorda vähendab osapoolte vahelist pinget ning häälestab suuremale vastastikusele tolerantsusele ja mõistmisele.

Konfliktsituatsioonides ootavad mõlemad osapooled väärikat kohtlemist.

Sellest tulenevalt tasub jääda viisakaks ja rahulikuks ning vältida hääletoonis irooniat, halvustamist või üleolekut. Inimesed on väga tundlikud hääletoonis sisalduvale informatsioonile. Hääletoon mõjutab omavahelist suhtlemist enam kui sõnad.

Konfliktsituatsioonides ootavad mõlemad osapooled lahenduse saabumist ja stabiilsusetaastumist.

Seetõttu tasub küsida, millist lahendust näeb olukorrale teine osapool. Lahendusele keskendudes häälestub aju positiivsele kooskõlale ja seetõttu suudame kiiremini ületada tekkinud pinge. Samuti võib ise võimalikud lahendusvariandid välja pakkuda.

Kiiremaks lahenduse poole liikumiseks tasub üles otsida mõlema osapoole kattuv huvi.

Isegi kui esmapilgul on raske näha osapoolte ühishuvi, siis enamasti on see siiski olemas. Tavaliselt tuleb selle leidmiseks korraks vaadata suuremat tervikut. Näiteks lapse veerandihinde üle vaidleva õpetaja ja lapsevanema kattuv huvi on lapse hea õppeedukus ja edasijõudmine koolis.

Kristel Rannamees

Psühholoogiasuuna koolitustreener

Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+