• Kui hakkasin end armastama, märkasin, et mu meel võib mind segada ja mind haigeks teha. Kui ühendasin selle oma südamega, sai mu mõttelaadist väärtuslik liitlane. Täna kutsun ma seda ühendust südametarkuseks. Charlie Chaplin
  • Kui arvad, et seiklus on ohtlik, proovi rutiini. See on surmav.
    Paulo Coelho
  • Take the first step in faith. You don’t have to see the whole staircase, just take the first step.
    Dr. Martin Luther King Jr.
  • People often say that motivation doesn’t last. Well, neither does bathing – that’s why we recommend it daily.
    Zig Ziglar
  • Ei ole olemas võimatuid unistusi, on vaid meie piiratud arusaam võimalikkusest. Beth Mende Conny
  • It is never too late to be what you might have been.
    George Eliot
  • Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.
    Albert Einstein
  • Me ei pea enam kartma argumente, vastuolusid või mistahes probleeme iseenda või teistega. Isegi tähed põrkuvad, ja nende kokkupõrgetest sünnivad uued maailmad. Täna ma tean, SEE ON ELU!
    Charlie Chaplin
  • Problems can never be solved by using the same pattern of thought which created them.
    Albert Einstein
  • Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie endi pärast. Või õigemini – sellest hoolimata.
    Albert Einstein
  • Maailma on võimalik muuta vaid seestpoolt.
    Eckhart Tolle
  • Parimad avastused elus tehakse väljaspool mugavustsooni.
  • Parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab vajaduse teineteise järele.
    Dalai Laama
  • One day everything will be OK!
  • You are limited only by your own imagination. Let it fly!
  • The only mistake that can truly hurt you is choosing to do nothing simply because you’re too scared to make a mistake.
  • Life is 10% what happens to you and 90% how you react to it.
  • Sometimes good things fall apart so better things can fall together.

Stress ja ajaline surveTänapäeva kiires ühiskonnas tuleb meil pidevalt olla sisemises valmiduses reageerida uutele olukordadele, inimestele, teha korraga mitut asja, olla ergas ja produktiivne kogu pika päeva. See esitab suure väljakutse meie aju rektsioonikiirusele ja ümberlülitusvõimele.

Kui me ei paku endale teadlikult puhkepause ning isegi sööme püstijalu kiirustades, siis on organismi ja psüühika kurnatus kerge tulema. Pikaajaline kurnatus võib viia läbipõlemiseni. Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab nii kehalisi kui psüühilisi vaevusi. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.

Stressi all kannatav inimene võib kergesti unustada, olla hajameelne ning tal võib olla raske keskenduda. Stressi tekitajaks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Just organismi ja psüühika aeglane kohanemisvõime tekitab ülepinge, mida tajume stressina.

Erinevad inimesed tajuvad väliseid muutujaid erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema.Väga suuresti määrab meie toimetulekuvõimet sisemine suhtumine ja tähenduse andmine esilekerkinud olukorra suhtes. Kas peame situatsiooni üle jõu käivaks või võtame seda kui huvitavat väljakutset?

Uuringute põhjal on tuvastatud, et inimesed, kes suudavad uutes ja kiiret ümberorienteerumist nõudvates olukordades suhtuda sellesse kui võimalusse kasvuks ja arenguks, tulevad kergemini toime stressiga ning suudavad läbipõlemist vältida. Need aga, kes muutuvates oludes leiavad, et nad on võimetud toime tulema, kes lubavad oma enesehinnangul langeda, nendel on ka lihtsam läbi põleda.

Stressi ei anna kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida ja leida meetodid, mis aitavad pinget tasakaalustada. Meetodid on igaühel erinevad, olgu nendeks siis looduses viibimine, sportimine, sõprade või perega mõnusalt aega veetmine, massaaž või psühholoogiga vestlemine. Igal juhul tuleb leida viis, mis aitab ümber lülituda ja päeva pinged endast maha raputada. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises:

Kristel Rannamees

Psühholoogiasuuna koolitustreener ja nõustaja

ArmunudVäga paljudel inimestel on üsna kindel ettekujutus sellest, milline üks rahuldustpakkuv partnerlussuhe peaks olema. Sageli aga saavad nad pettumuse osaliseks kui tegelik reaalsus neid valusa hoobina tabab. Mis on siis selle põhjuseks? Tihti võivad siin rolli mängida müüdid, millega partnerlussuhtesse siseneme. Kui need müüdid kinnitust ei leia, siis leiame end pettunud ja vihasena. Oleme agarad oma partnereid süüdistama, et nad meie elu ära on rikkunud. Tegelikult aga võiksime endale otsa vaadata ja analüüsida, kas ootused, mida suhtele jaoma partnerile esitasime, olid üldse realistlikud.

Müüt nr 1:

„See imeline armunud tunne, mis mind minu armastatuga seob, jääb meie vahel püsima kuni surmani!“

Inimesed, kes on äsja armunud ja leidnud oma unelmate partneri, usuvad sageli, et nendevaheline tunne on nii tugev, et ei muutu kunagi. Tegelikkus aga näitab, et armumine on tugev hormonaalne reaktsioon organismis, mis kestab kõige rohkem aasta kuni poolteist. Pärast seda see tunne rahuneb, teiseneb ja võib kasvada sügavaks teineteisest hoolimiseks ning armastuseks. Samas võib see ka jahtuda ja muutuda tüdimuseks, mis paarid lahku viib.

Müüt nr 2:

„Kui ma olen leidnud selle Õige, siis toimib suhe iseenesest!“

Inimestel on sageli arvamus, et õige partner on see, kellega ei teki kunagi suuremaid lahk helisid ja kõik laabub iseenesest. Õige suhe on see, kus ei pea suhte nimel vaeva nägema ega pingutama. Suhe püsib värskena ka aastakümneid. Tegelikkus näitab, et varem või hiljem ilmnevad suhtes erimeelsused ja nendest ülesaamine vajab mõlemapoolset pingutust ja eneseületust, vastastikkust usaldust ja avatust. Just ühiselt üle saadud raskused liidavad partnereid veelgi ja suurendavad nendevahelist lähedust.

Müüt nr 3:

„Kui ma olen leidnud selle Õige, siis ta mõistab minu soove ja vajadusi sõnatult!“

Inimesed arvavad, et õige partneri puhul ei pea talle ette ütlema, mida ma vajan või suhtelt ootan. Tõeline partner peaks mõistma seda intuitiivselt. Naised eeldavad, et mehed intuitiivselt tajuvad, mis tujus naine parasjagu on ja kuidas mees võiks sellele tujule reageerida, millal naisele lilli kinkida, millist üllatust naine ootab tähtpäevaks. Mehed omakorda eeldavad, et naine teab, millal mehele piisav vabadus ja privaatsus jätta ja meest oma detailsete küsimustega mitte piinata. Millal mehele tunnustust jagada ja kuidas olla iga päev heas tujus. Tegelikkus on paraku see, et meil puudub piisav telepaatiline taju mõistmaks oma partneri muutlikke tujusid ja väljendamata vajadusi. Vaid siis, kui riskime enda vajadusi selgelt välja öelda, on võimalik nende täitmine.

Müüt nr 4:

„Selline, nagu mu partner on suhte alguses, selliseks ta jääb pikkadeks aastateks!“

Osad inimesed loodavad,et partner ei muutu kunagi. Et ta on alati sama särav ja kütkestav ja omapärane, kui suhte alguses. Tegelikkus on see, et me kõik muutume ajas. Erinevad elusündmused panevad meid elule teisiti vaatama. Muutuvad meie väärtushinnangud, hoiakud, tõekspidamised. Ilma muutumiseta ei toimuks ka arengut. Kui soovime, et partner ei muutuks, siis justkui võtaksime temalt arenguvõimaluse. Partneri muutumine paneb proovile meie kohanemisvõime ja see ärgitab omakorda meid sisemiselt kasvama.

Müüt nr 5:

„Kui suhte alguses polegi kõik päris ideaalne, siis küllap mul õnnestub partner ümber kasvatada
ja enda käe järgi kujundada!“

Osad inimesed usuvad siiralt oma võimesse partnerit muuta. Tegelikkus on see, et muutuda saab igaüks ise ja vaid siis, kui ta seda tahab. Meil on võimalik teatud määral teisi mõjutada, aga mitte vägisi muuta suunas, kuhupoole teine muutuda ei taha.

KonfliktKonfliktid on inimsuhete tavapärane osa. Keegi pole meist nende eest kaitstud. Küsimus on pigem selles, kuidas õppida neid arukamalt lahendama. Võtmeks siinkohal on enda ja teise osapoole sügavamate tunnete ja nende all olevate ootuste mõistmine. Seetõttu võib treenida ennast läbi viie sammu neid märkama ja neile reageerima.

Konfliktsituatsioonides on enamasti mõlemal osapoolel tunne, et teda ei mõisteta.

Sellest tulenevalt võiks esimeseks sammuks olla huvi tundmine teise osapoole sügavamate põhjuste vastu, püüdes mõista, miks üleskerkinud teema teisele nii oluline on. Isegi pealtnäha mööda minnes öeldud hukkamõistva lause taga on tavaliselt peidus sügavamad hoiakud või hirmud, mille lahti rääkimisel võib kaduda vajadus teist uuesti rünnata või süüdistada.

Konfliktsituatsioonides on enamasti mõlemal osapoolel tunne, et teda ei kuulata lõpuni.

Sellest tulenevalt võiks varuda kannatust ja lasta teisel lõpuni rääkida. Pausi tekkides võiks kuulaja teha lühikokkuvõte kuuldust. Tavaliselt tekitab see rääkijas automaatselt tunde, et teda on ärakuulatud ja mõistetud. See omakorda vähendab osapoolte vahelist pinget ning häälestab suuremale vastastikusele tolerantsusele ja mõistmisele.

Konfliktsituatsioonides ootavad mõlemad osapooled väärikat kohtlemist.

Sellest tulenevalt tasub jääda viisakaks ja rahulikuks ning vältida hääletoonis irooniat, halvustamist või üleolekut. Inimesed on väga tundlikud hääletoonis sisalduvale informatsioonile. Hääletoon mõjutab omavahelist suhtlemist enam kui sõnad.

Konfliktsituatsioonides ootavad mõlemad osapooled lahenduse saabumist ja stabiilsusetaastumist.

Seetõttu tasub küsida, millist lahendust näeb olukorrale teine osapool. Lahendusele keskendudes häälestub aju positiivsele kooskõlale ja seetõttu suudame kiiremini ületada tekkinud pinge. Samuti võib ise võimalikud lahendusvariandid välja pakkuda.

Kiiremaks lahenduse poole liikumiseks tasub üles otsida mõlema osapoole kattuv huvi.

Isegi kui esmapilgul on raske näha osapoolte ühishuvi, siis enamasti on see siiski olemas. Tavaliselt tuleb selle leidmiseks korraks vaadata suuremat tervikut. Näiteks lapse veerandihinde üle vaidleva õpetaja ja lapsevanema kattuv huvi on lapse hea õppeedukus ja edasijõudmine koolis.

Kristel Rannamees

Psühholoogiasuuna koolitustreener